Tuleohutuse seadus

§ 3. Kohustused tuleohutuse tagamisel

  (1) Isik on kohustatud:
  1) järgima tuleohutusnõudeid;
  2) kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll);
  3) tagama küttesüsteemi, grillseade ja muude seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning küttekoldevälise tule ja tuletöö tegemisel ohutuse inimese elule, varale ja keskkonnale;
  4) tagama ehitises nõutavate päästevahendite ja ehitises nõutavate käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu;
  5) rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju;
  6) tagama ohutu evakuatsiooni;
  7) teavitama isikute elu ja tervist ähvardavast ohust ettevõtte või asutuse juhti ning Päästeametit;
  8) rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid;
  9) teadma oma kohustusi tulekahju korral;
  10) tulekahju avastamisel teatama sellest viivitamata Euroopa ühtsel hädaabinumbril 112;
  11) abistama riiklikku järelevalvet teostavat ametiisikut igakülgselt järelevalve teostamisel ja tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamisel, säilitades põhjuste väljaselgitamiseni tulekahju tagajärjel tekkinud olukorra, kui see ei põhjusta edasisi kahjustusi;
  12) täitma riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutusi tähtaegselt.

§ 10.  Ahju, kamina või pliidi kasutamine
  (1) Ahju, kamina või pliidi kütmisel tuleb tuleohu vältimiseks tagada kogu kütmise aja jooksul ning vahetult pärast kütmise lõpetamist selle kontroll. Kontrolli võib asendada käesoleva seaduse § 30 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tuleohutuspaigaldiste kasutamisega.
  (2) Keelatud on ahju, kamina või pliidi koldes süüdata tuld põlevvedeliku abil.
  (3) Kütus või põlevmaterjal tuleb ahju, kamina või pliidi kasutamisel paigutada neist ohutusse kaugusesse.

§ 11¹ . Ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamine
(1) Kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei ole ette nähtud muud puhastamissagedust, tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu.
(2) Gaasiseadme korstnat ja ühenduslõõri peab korstnapühkija puhastama kord nelja aasta jooksul ning teavitama valdajat korstna ja ühenduslõõri tehnilisest seisukorrast.
(3) Ehitise valdaja peab võimaldama korstnapühkija juurdepääsu ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamiseks vajalikesse ruumidesse või ehitise osale ning tagama nendele juurdepääsuks vajalikud vahendid.
(4) Ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib kutse- ja majandustegevusena osutada pädev isik, kellel on korstnapühkija kutsetunnistus.
(5) Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses mitteelamus võib ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada, välja arvatud põletada suitsulõõrides tahma, ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul peab üks kord viie aasta jooksul ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes teavitab valdajat küttesüsteemi tehnilisest seisukorrast.
(7) Korstnapühkija esitab ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise kohta andmed päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates puhastamise päevast.
(8) Korstnapühkija teavitab valdajat ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise käigus avastatud tuleohutusnõude rikkumisest või tuleohust ning kannab andmed avastatud puuduse kohta päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates puuduse avastamise päevast.

§ 30. Tuleohutuspaigaldis
(1) Tuleohutuspaigaldis on:
1) autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur;
1¹) autonoomne vingugaasiandur;
3) automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem;

§ 32.  Tuleohutuspaigaldise projekteerimisele, paigaldamisele, kontrollimisele ja hooldamisele esitatavad nõuded 
  (3) Elamu või korteri omanik peab elamu või korteri vähemalt ühe ruumi varustama autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga.
  (31) Kui elamus või korteris on tahkekütusel töötav küttesüsteem, peab omanik elamu või korteri varustama peale autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduri ka vähemalt ühe autonoomse vingugaasianduriga.

§ 44. Tuleohutusnõuete rikkumine
(1) Ehitise, küttesüsteemi, tuletöö või seadme tuleohutusnõuete, samuti koldevälise tule või grillimise tuleohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes tulekahju või tulekahju tekkimise oht või takistati ohutut evakuatsiooni, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

Küttesüsteemi puhastamise nõuded

§ 4.  Korstnapühkimisele eelnevad tegevused
  Enne korstnapühkimisele asumist:
  1) tutvub korstnapühkija puhastatava küttesüsteemi ja selle lõõride ehitusega;
  2) vastavalt vajadusele avatakse või sulgetakse suitsusiibrid ning fikseeritakse need vastavas asendis;
  3) kontrollitakse ühenduslõõride ja puhastusluukide korrasolekut;
  4) kontrollitakse ja veendutakse, et küttekoldes ei toimuks põlemisprotsessi.

§ 5.  Korstnapühkimise teostamine
  (1) Korstnapühkimisel korstnapühkija:
  1) puhastab küttesüsteemi põlemisjääkidest;
  2) vajadusel teeb avasid küttesüsteemi välispinda ummistuse likvideerimiseks ja sulgeb need viisil, mis tagab ohutuse küttesüsteemi kasutamisel;
  3) puhastab suitsusiibrid ja kontrollib nende toimimist ning küttesüsteemi tõmmet;
  4) kontrollib ning puhastab korstna ventilatsioonilõõre ja nendega ühendatud ventilatsioonikanaleid;
  5) kontrollib puhastatud küttesüsteemi tuleohutust.
  (2) Korstnapühkimise teostamisel korstnapühkija hindab küttesüsteemi tehnilist seisukorda ja ohutust. Korstnapühkija informeerib avastatud puudustest ja vigadest töö tellijat või ehitise valdajat.

§ 6.  Korstnapühkimise järgsed tegevused
  (1) Teostatud tööde lõpetamisel seatakse küttesüsteem toimimisvalmis seisundisse.
  (2) Korstnapühkija esitab päästeinfosüsteemi andmed küttesüsteemi puhastamisega seotud tegevuste, küttesüsteemi tehnilise seisukorra ja ohutuse kohta ning küttesüsteemi puhastamisega seotud isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi või nime ja registrikoodi, e-posti aadressi ning korstnapühkija ees- ja perekonnanime, isikukoodi, kvalifikatsiooni nimetuse, kutsetunnistuse numbri ja selle kehtivuse andmed, e-posti aadressi ja telefoninumbri.

§ 7. Üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise korstnapühkimine korstnapühkija kutsetunnistuseta isiku poolt
(1) Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib korstnapühkimist teostada korstnapühkija kutsetunnistuseta isik enda tarbeks. (2) Korstnapühkimise teostamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitistes järgib korstnapühkija kutsetunnistuseta isik käesoleva määruse § 4, § 5 lõike 1 ning § 6 lõike 1 nõudeid.

EVS 812-3:2018

Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded

Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule